Südameasjaks beebiootel ja sünnitanud naiste tervis đź’›
#1 – Beebiootuse ajal treenimise kasutegurid
#1 – Beebiootuse ajal treenimise kasutegurid

#1 – Beebiootuse ajal treenimise kasutegurid

Beebiootuse ajal treenimise kohta

on liikvel erinevaid arvamusi ja tõekspidamisi, mis beebiootuse niigi haavataval perioodil võib tekitada peatsetes emades segaseid tundeid. Selle postitusega võtame vaatluse alla kasutegurid, mida beebiootuse ajal treenimine peatsele emale kui ka kõhubeebile annab. Treenerina saan esmalt välja tuua mõned olulisemad, millele aitavad kaasa treenimisel saadavad tugevamad lihased:

  • parem toimetulek kehaasendi muutuste ja kehakaalu tõusuga;
  • hea stardipositsioon sĂĽnnituse järgselt raseduseelse kaalu taastamiseks – seda eeskätt just seeläbi, et on tekkinud tugev harjumus treenida ning seeläbi seda mõõdukalt tegema hakata ka sĂĽnnitusjärgsel perioodil;
  • ettevalmistus igapäevasteks tegevusteks beebiga (nt imetamine, käru lĂĽkkamine, turvahälli kandmine jne), mis nõuavad korduvaid liikumisi (sageli sundasendites) ning mis tugevate lihasteta võivad tekitada pingevalusid.

Vaid 50 aastat tagasi hoiti meditsiinis end üsna tagasi sellega, et soovitada rasedatele regulaarset treenimist. Kardeti, et see võib ohustada nii ema kui ka loodet. Nüüdseks on aga tehtud hulganisti uuringuid, mis viitavad rasedusaegse treeningu erinevatele kasuteguritele (1). Siin mõningad teaduslikes uuringutes käsitletud kasutegurid, mida annab mõõduka intensiivsuse, kestuse ja sagedusega treening tulevasele emale kui ka kasvavale kõhubeebile:

  • rasedusaegne kaalutõus on suure tõenäosusega väiksem (1);
  • väheneb enneaegse sĂĽnnituse esinemise tõenäosus (2);
  • võib väheneda keisrilõike tegemise tõenäosus (3);
  • väheneb gestatsioonidiabeedi ja preeklampsia esinemise tõenäosus (4; 5);
  • sĂĽndiv beebi suurema tõenäosusega n-ö normaalkaalus (1);
  • treeninguga lootele emakas tekitatud keskkond loob eeldused lapse paremaks terviseks ka tulevikus (sh vähenenud tõenäosus glĂĽkoosi ainevahetushäirete tekkeks (6),  parem neuroloogiline areng – viiimast fakti on kĂĽll hetkel uuritud veel aga pigem vähem (7)).  
Siinkohal tuleks siiski silmas pidada, et enamikes uuringutes, mida on beebiootel naiste seas tehtud, käsitletakse eeskätt terveid naisi. Kuna rasedusaegsed uuringud on n-ö inimkatsete tõttu teataval määral keerulises seisus ning neid on tehtud vähesel määral, siis ei ole uurimise alla võetud rasedaid naisi, kellel on nt kõrgvererõhutõbi, diabeet, kõrge ülekaal. Siiski on tehtud arstidele täheldusi ka neile naistele anda soovitused korrapäraseks ja regulaarseks treenimiseks, pidades siiski silmas suurenenud riske ning hoida neid naisi pideva jälgimise all (1). Eriti oluline on siinkohal asjaolu, et just ülekaalulised naised võivad saada mõõdukast rasedusaegsest treenimisest suurt kasu, kuna neil on suurem oht sünnitada tavakaalust suuremaid lapsi ning seeläbi on neil lastel ka suurenenud oht ülekaalulisuse tekkeks ka lapsepõlves. Treenimise mõjul võib väheneda risk loote liigseks kasvuks. (7) 

Kindlasti tuleks aga mistahes tervisliku seisundi juures pidada enne spetsialistidega nõu, millisel määral treenimisega alustamine raseduse ajal on Sinu tervist silmas pidades kõige parem variant. Treeningutel on üldjuhul positiivne mõju nii emale kui ka lootele (kui ka sündinud lapsele tulevikus), kuid need on suuresti sõltuvad treeningute mahust ja iseloomust, mida raseduse vältel tehakse (7). Sellest juba mõnes hilisemas postituses.
Allkiri

Kasutatud allikad:

1 – Newton, E. R., May, L. (2016) Adaption of Maternal-Fetal Physiology to Exercise in Pregnancy: The Basis of Guidelines for Physical Activity in Pregnancy. Clinical Medicine Insights: Women’s Health. 1-12

2 – Juhl, M., Andersen, PK., Olsen, J. et al. (2008) Physical exercise during pregnancy and the risk of preterm birth: a study within the Danish National Birth Cohort. Am I Epidemial. 167(859-866)

3 – Domenjoz, I., Kayser, B., Boulvain, M. (2014) Effect on physical activity during pregnancy on mode of delivery. Am J Obstet Gynecol. 211(4)

4 – Genest DS., Falcao, S., Gutkowska, J., Lavoie, JL. (2015) Impact of exercise training on preeclampsia: potential preventive mechanisms. Hypertension. 60(331-343)

5 – Aune, D., Saugstad, OD., Henriksen, T., Tonstad, S. (2014) Physical activity and the risk of preeclampsia: a systematic review and meta-analysis. Epodemiology. 25(351-343)

6 – Fetita, LS., Sobngwi, E., Serradas, P., Calvo, F., Gautier, JF. (2006) Consequences of fetal exposure to maternal diabetes in offspring. J Clin Endocrinol Metab. 91(10):3718-24

7 – Hopkins, S. A., Cutfield, W. S. (2011) Exercise in Pregnancy. Exercise and Sport Sciences Reviews. Vol 3, Issue 3, p 120-127

 

Leiad mind ka:

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga