#2 – Imetamise mõju sünnitusest taastumisele

mõjudest, mida imetamine jätab visuaalselt kui ka varjatult meie kehadele ning on otseselt seotud meie liikumise kui ka treeningutega. Juba aastakümneid tagasi on leidnud tõestust, et imetamine võib soodustada kiiret naasmist sünnituseelsesse kaalu (arvestades, et imetamine võib tähendada kuni ca 500kcal lisandunud kalorite kulu päevas). Ühtlasi mõjutab imetamine ka glükoosi ja lipiidide ainevahetust, olles taaskord omakorda mõjuriks võimalikele kaalumuutustele. Kiirenenud ainevahetuse tulemusel võib imetamisel seetõttu olla mõju ka diabeedi ja südame-veresoonkonna haigustesse haigestumise riski vähendamisel. (Heining, Dewey 1997)

Kui kaalulangus on enamjaolt visuaalne mõju naise kehale, siis on imetamisel ka mittevisuaalseid mõjusid, mis sünnitusest taastumist mõjutada võivad. Nii näiteks mõjutab imetamine meie luude struktuuri –  imetamise perioodil luude mineralisatsioon väheneb, mistõttu võivad naise luud sel perioodil olla hapramad kui muidu (Ibid). Sealjuures on leitud, et mida pikemad on imetamisperioodid, seda rohkem on suurenenud ka imetava naise vajadus kaltsiumi ja D-vitamiini järgi, et luudele avalduvat mõju vähendada (Winter et al. 2020). Ühtlasi on aga ka leitud, et imetamise lõppedes luud ka taastuvad. Seetõttu võib öelda, et pikaajalist riski naise luude tervisele imetamise tõttu ei ole, sh ei pea kartma ka osteoporoosi esinemise riski suurenemist. (Ibid)

Imetamisel on kindlasti oma mõju ka naise kehaasendile ehk sellele, kui tõhusalt ning keha toetavalt toimivad imetamisperioodil meie lihased. Ehk imetamisest tingitud sundasenditest ei pruugi enam mitmed olulised lihased optimaalselt töötada – mõned pikenevad ning on nõrgenenud (sageli selja ülaosas paiknevad lihased) ning mõned lühenevad ja on liigselt pinges (nt rinnalihased). Seetõttu on oluline teadvustada asendeid, milles imetatakse ning leida võimalusi enda keha paremaks toetamiseks (nt õlgade hoidmine pingevabalt, pea mitte liigselt ette kallutamine, imetamispadja kasutamine jm). Imetamisasendite kõrval on oluline teadvustada ka muid kehaasendeid, millega last hoitakse ning niiviisi igapäevatoimetusi tehakse (nt tihe kandmine ühel puusal, nõgusa seljaga lapse tõstmine madalamalt aluselt). Kõik kehaasendid, kus me ennast lihastega piisavalt ei toeta või seda teha ei jaksa, võivad anda hoogu sellele, et tekivad erinevad pingevalud. Seetõttu on oluline sünnituse järgselt alustada pinges kohtade lõdvestamisega ning nõrgenenud lihaste taas tugevdamisega.

Raseduse ajal räägitakse palju hormoonide mõjust naise kehale. Hormonaalsetele muutustele peaks siiski aga ka tähelepanu pöörama sünnitusjärgsel ajal ning eriti ka imetamise perioodil. Nii näiteks vähendavad imetamise mõjul kehasse vabanevad hormoonid kalduvust ärevusele, negatiivsetele emotsiooonidele ja stressile (Groer 2005). Olulisemad hormoonid, mida imetava naise kontekstis välja tuua ning mis võivad mõju avaldada naise liikumisele-treenimisele, on prolaktiin, oksüdotsiin, relaksiin. Prolaktiin on oluline hormoon, mis aitab kaasa piimatootlusele ning selle tootmisele aitavad eriti kaasa öised söötmised. Värsked emad võivad tunda, et öised imetamised on just selle hormooni toel n-ö kergemad, kuna antud hormooni toimel on olenemata sagedatest ärkamistest ema siiski lõdvestunud ja unine, et pärast taaskordset ärkamist mõnusasse sügavasse unne jääda. (Infant and Young Child Feeding… 2009)

Oksüdotsiin omakorda aitab tekkinud piima väljutada ning omab ühtlasi olulist rolli stressitaseme vähendamisel (Infant and Young Child Feeding… 2009). Oksüdotsiini mõjul toimub emaka taastumine oma raseduseelsesse suurusesse kiiremini kui ilma imetamiseta. Imetamine pidurdab ka ovulatsiooni taastumist ning see mõjutab ka naise võimet taas rasestuda. Ühtlasi on tõestatud juba aastaid tagasi, et imetamisel on teatav mõju vähki haigestumise riski vähendamisel – seda eeskätt rinna-, munasarja- kui ka emakakaelavähki haigestumise puhul. (Heining, Dewey 1997)  

Sünnitusjärgse liikumise ja treeningu vaates peaks kindlasti tähelepanu pöörama hormoonile relaksiin, mis võib sünnitanud naise kehas avalduda veel kuid pärast sünnitust. Eeskätt on relaksiini näol tegu hormooniga, mis valmistab naist ette vaginaalseks sünnituseks: antud hormooni toimel lõdvenevad liigeste kinnituskohad, võimaldades seeläbi ette valmistada naise vaagna piirkonda sünnitustegevuseks. Relaksiini toimel vaagen laieneb viisil, mis võimaldab beebil hõlpsamini sünnikanalist läbi liikuda. Ei ole üheselt selge, kui kaua raseduse ajal tekkinud hormonaalne tasakaalutus naise kehas püsib, kuid keskeltläbi on see kolm kuud juhul, kui naine oma beebit ei imeta. Imetamise puhul püsib hormonaalne tasakaalutus naise kehas kauem, taastudes ca 3 kuu jooksul pärast imetamise lõppemist (Ryan 2015). Eeskätt mõjutab relaksiin küll meie vaagnapiirkonda, kuhu võib valulikkus kiirguda, kuid ettevaatlik tasuks olla ka teiste piirkondadega kehas, kus võib imetamise perioodil säilida suurem oht vigastusteks (nt põlveliiges) (Serola 2019). 

Imetamine on imeline võimalus esile tuua fakti, et naise keha on kõikvõimas. Rääkimata võimalusest oma beebiga luua enneolematu kontakt ning anda talle elu alustamisel vajalikke vitamiine ja toitaineid. Ühtlasi on imetamisel hulganisti positiivseid efekte ka imetava naise kehale. Küll aga tuleks silmas pidada ka muid aspekte, mis võivad mõjutada liikumise ning treenimisega alustamist. Tingitult imetamise mõjudest luustruktuurile ning liigeste kinnituskohtade lõtvumisele tuleks sünnitusjärgselt treeningutega alustada teadlikult ning tasapisi, võimalusel konsulteerides sünnitusjärgsele treeningule spetsialiseerunud spetsialistiga, olgu selleks treener või füsioterapeut.