#1 – Beebiootuse ajal treenimise kasutegurid

on liikvel erinevaid arvamusi ja tõekspidamisi, mis beebiootuse niigi haavataval perioodil võib tekitada peatsetes emades segaseid tundeid. Selle postitusega võtame vaatluse alla kasutegurid, mida beebiootuse ajal treenimine peatsele emale kui ka kõhubeebile annab. Treenerina saan esmalt välja tuua mõned olulisemad, millele aitavad kaasa treenimisel saadavad tugevamad lihased:

• parem toimetulek kehaasendi muutuste ja kehakaalu tõusuga;
• hea stardipositsioon sünnituse järgselt raseduseelse kaalu taastamiseks – seda eeskätt just seeläbi, et on tekkinud tugev harjumus treenida ning seeläbi seda mõõdukalt tegema hakata ka sünnitusjärgsel perioodil;
• ettevalmistus igapäevasteks tegevusteks beebiga (nt imetamine, käru lükkamine, turvahälli kandmine jne), mis nõuavad korduvaid liikumisi (sageli sundasendites) ning mis tugevate lihasteta võivad tekitada pingevalusid.

Vaid 50 aastat tagasi hoiti meditsiinis end üsna tagasi sellega, et soovitada rasedatele regulaarset treenimist. Kardeti, et see võib ohustada nii ema kui ka loodet. Nüüdseks on aga tehtud hulganisti uuringuid, mis viitavad rasedusaegse treeningu erinevatele kasuteguritele (1). Siin mõningad teaduslikes uuringutes käsitletud kasutegurid, mida annab mõõduka intensiivsuse, kestuse ja sagedusega treening tulevasele emale kui ka kasvavale kõhubeebile:

• rasedusaegne kaalutõus on suure tõenäosusega väiksem (1);
• väheneb enneaegse sünnituse esinemise tõenäosus (2);
• võib väheneda keisrilõike tegemise tõenäosus (3);
• väheneb gestatsioonidiabeedi ja preeklampsia esinemise tõenäosus (4; 5);
• sündiv beebi suurema tõenäosusega n-ö normaalkaalus (1);
• treeninguga lootele emakas tekitatud keskkond loob eeldused lapse paremaks terviseks ka tulevikus (sh vähenenud tõenäosus glükoosi ainevahetushäirete tekkeks (6),  parem neuroloogiline areng – viiimast fakti on küll hetkel uuritud veel aga pigem vähem (7)).